Lööme Läti maksuime üle!

Tänu suunatud maksuerisustele on Lätist saanud väikeste ettevõtete kasvulava. Kui Eesti tahab Baltimaade-siseses konkurentsis kaasa rääkida, on mõistlik lätlastelt eeskuju üle võtta ja pakkuda Eestis paremaid võimalusi kui lõunanaabritel.

Eesti on oma konkurentsieeliseid kaotamas ja eriti piinlik võiks olla endale tunnistada, et just lähimad naabrid meile pika puuga ära panevad. Nii lätlased kui ka leedulased on endale tunduvalt paremini kui meie teadvustanud, et ettevõtluskeskkonna pidev ja paindlik täiustamine on konkurentsivõime püsimise võti, samuti investeeringute ligimeelitamise ja elujõulise tööjõuturu arendamise vahend.

Mikroettevõtjatele suunatud maksusoodustus tooks Eesti majandusele pikemaajalises perspektiivis käegakatsutavat kasu ning oleks ühtlasi imagoloogiliselt kasulik. Ettevõtja ootab riigilt eelkõige ettevõtluseks sobiva keskkonna loomist. Ta tunneb end pärast koalitsioonilepinguga tutvumist petetuna: sotsiaalmaksu langetamisega ühe protsendi võrra ei parane ettevõtja positsioon kuigivõrd. Kütuseaktsiisi tõusust tulenev hinnatõusu vajadus koos tibatillukese tööjõumaksude langetusega tähendab pigem nullsumma mängu kui mitte lausa miinusmärgilist tulemust. Ühtegi konkreetselt väikeettevõtjat kõnetavat punkti võimulepe välja ei käi.

Lätlastel seevastu on viimaste aastate kogemusest ette näidata suurepärane tulemus. Mikroettevõtetele kehtib seal esimesel kolmel tegevusaastal kõigest 9% käibemaks, neljandal tegevusaastal kasvab see 12% peale. Tulu-, sotsiaal- ja töötuskindlustusmakset pisikesed ettevõtted eraldi arvestama ja maksma ei pea. Kui 2010 oli selliste reeglite alla mahtuvaid ettevõtteid üle ligikaudu 2000-3000, siis 2013 juba rohkem kui 33 000. Lätlaste äsjane otsus selle seaduse kehtivust pikendada tõendab, et sellise tulemusega on põhjust igati rahul olla.Sellest, et Eesti ettevõtjad juba niigi Läti ja Leedu poole vaatavad, oleme kirjutanud varemgi. Ka Leedus kehtib väikeettevõtjatele juba üsna pikka aega 5% tulumaksumäär, peale selle on leedulastel sotsiaalmaksulagi. Kui nüüd tänu Äripäeva eilsele kaaneloole veelgi enamad ettevõtjad Läti poole vaatama hakkavad, siis oleme üsna pea kaotajad valmis. Eriti kui veel Lätis tankimas ka käima hakatakse, nagu mitmed ettevõtjad on lubanud.

Ühtegi seadusemuudatust, mis oleks meie ettevõtluskeskkonnas mõõtuandvalt paremaks muutnud kui lätlastel ja leedulastel, meil viimasest ajast ette näidata ei ole. Meil on tuhandeeuroste arvete deklareerimise nõue ja autode käibemaksustamise karmistus, peale selle oodatavalt suurem kütuseaktsiis.

On kahetsetav, et enne riigikogu valimisi alguse saanud maksudebatt jäi tooreks ega viinud mõistlike tulemusteni. Nii oleme praegu olukorras, kus ühiseid arusaamu maksupoliitika kujundamise kohta pole isegi mitte võimuliidu sees, rääkimata ühiskondlikust konsensusest.Sellal kui peaminister Taavi Rõivas teatab vajadusest kaaluda litsentsitasu kehtestamist väikeettevõtjatele, räägib ettevõtlusminister Urve Palo jaotatava kasumi maksustamise vajadusest koos sotsimaalmaksu suurema langetamisega. Arutlemist väärt ideed ju mõlemad, aga miks alles nüüd ja miks nii hektiliselt? Rahandusminister Sven Sester peletab samal ajal arglikult riigivõla ümber hõljuvaid tonte.

See on majanduspoliitika puudumise märk. Võimule on saadud, aga mida võimuga peale hakata, seda ei paista teadvat ükski võimuliidu osalistest.